Piduriketta vibratsiooni ei põhjusta reeglina ketta kõverdumine (kui, siis tulikuumade ketastega lompi või lumme sõitmine, mis võib ketta tõesti kõveraks tõmmata või siis pealejäänud pidurid – sel juhul tekib vibratsioon koheselt ja tugevalt, mitte samm-sammult tugevamaks muutudes). Kui kinni on jäänud “ujuva” sadula sõrmed, kuumeneb üle ketta väliskülg, kui kolb siis sisekülg. Reeglina väljendub see ka pisut rohkem kulunud/sinakaks tõmbunud kettapinnas.
Peamine põhjus vibratsiooniks, mis tekib reeglina pärast ketaste vahetust 5000-8000km läbimisel kuid mida peetakse ekslikult ebakavaliteetsete ketaste kõverdumiseks, on ketta paksuse muutumine. Kui ketas pannakse alla ja ta jääb mingil põhjusel pisut viltu (põhjuseks hooletu paigaldus, roostes rummu kontaktpind/mustus ketta ja rummu kontaktpinna vahel), siis see ei avaldu kohe, vaid harilikult alles pärast 5000-8000km läbimist, kuna pidurdamisel pidurisadul “ujub” mööda viltust ketast kaasa ja rooli ega piduripedaali värinat esile ei kutsu. Aga pärast piduripedaali vabastamist sõidu jätkamisel “pühivad” piduriklotsid viltu all asetseva ketta hõõrdpinna teatud kohti, kulutades kettapinda ühest kindlast kohast, mille tulemusena ketta paksus muutub ja see omakorda põhjustab peale ca 5000-8000km läbimist värina pidurdamisel.
Kuigi üldjuhul on viga seotud rooste või vale paigaldusega, ei pruugi see olla alti nii, vaid on nt. löögist viga saanud rattarumm või laager. Lisaks on ette tulnud autosid, millel vibratsioon tekib roolis ja ainult kindlatel kiirustel, omanik aga kahtlustab ketaste viga. Veel võib tekkida samasugune vibratsioon ka mitte pidurdamisel teatud kiiruse vahemikes. Põhjuseks hoopis “viskav” veovõll, ratta tasakaalustuse lahtitulek. loksuv amordi tugilaager. Sellistel juhtudel jääb auto juures “ketaste kõverdumise” viga korduma. Aitab vigase detaili vahetus.
Konkreetselt ketaste kõverdumist põhjustab reeglina ketaste üldine ebaõnnestunud konfiguratsioon (seega autotootja möödalaskmine) või porikaitseplekkide puudumine (pole ette nähtud või “minema roostetanud”). Ebaõnnestunud konfiguratsioon tähendab ventileeritud ketta tundlikust kiire temperaturimuutuse suhtes, kus kummagi kettapoole soojuse edasikandumine on ebaüthlane ja selle tulemusel tekkivad pinged võivad ketta hõõrdpindade paralleelsust muuta. Igal juhul ei ole eetiline nõustuda garantiiga nt. juhul, kui porikaitseplekid on autole ette nähtud kuid “minema roostetanud”.
Piduriketta “viskamist” teljega ristisuunas tasapinna suhtes on võimalik määrata auto all ketast eemaldamata, kuid kas tegemist on ketta kõverdumisega või 5-8000km läbimisel tekkinud ketta paksuse muutumisega, ketast eemaldamata kindlaks teha ei ole võimalik. Ketta paksuse muutumist määratakse mikromeetri (mitte nihiku!) abil pärast ketta eemaldamist. Viimase tuvastamisel ketas (kettad) garantiihüvitamisele ei kuulu.